[EN/EE] ‘Shedding Skin’ by Laura Põld & Piret Karro at Vaal Gallery

[EN]

The duo-exhibition Shedding Skin at Gallery Vaal brings together Laura Põld’s site-specific installations, drawings and ceramics and Piret Karro’s poetry, prose and photos in the format of a notebook series.

The title refers to changing, hardening, and the need for self-creation. The dialogue between Põld and Karro took place in the context of the movement restrictions established in the course of this year’s global events. Particular focus was set on the practical issues of living arrangements and cohabitation constellations as well as the survival strategies of cultural workers.

Shedding Skin focuses on the precarious life of cultural workers, and elaborates on how professional structures that provide temporary employment, education, stipends or residency positions also direct the nature of our intimate surroundings. With whom do we share our home spaces and morning coffee routines, and who bumps into us on our way to the bathroom? Often, this person is not our life partner, but a random housemate, one in the line of many. Institutional precarity creates the precarity of intimacy. One can experience their close relationships in a new place only temporarily, until they need to catch a new job opportunity in a new place. At the exhibition, this condition is elaborated on from the perspective of artists and cultural workers.

Piret Karro’s texts are straightforward and convey Eastern European realism. She uses assertive and poignant free verse to write about intimacy and violence and the relationships between body and space, locating herself en route between Tallinn–Berlin–Budapest.

Laura Põld uses metal structures, unfired clay slabs, pencil drawings and ceramic paintings to tentatively talk about things that can be associated with ritualistic space-creation practices and the urge to somehow systematize the surrounding chaos by observing simple objects around us.

The authors invite you to spend time in the space, browse the notebooks of Piret Karro and enter the installation of Laura Põld.

Piret Karro, 'Resistance', 2020, notebook

i happened to be
between the same covers
with my rapist

i was writing about the fear of being raped

he was writing about dostoevsky

Piret Karro, 'keychain', notebook

Laura Põld, 'Archetype', 2020 (detail), clay

sattusin oma vägistajaga
samade kaante vahele
mina kirjutasin hirmust, et mind vägistatakse
tema kirjutas dostojevskist

Laura Põld, 'Shared space', 2020 (detail). Textile, cookies

Laura Põld, 'Downward dog', 2020. Steel, textile, clay, rope, spray paint

Piret Karro, 'It’s raining inside', 2020, notebook

i scatter my hair into the wind
on a military airfield
like the ashes of a cremated body

the wind blew away
my desire to be the girl that you like

i grow thorns and thistles
now every touch
is trespassing

Laura Põld, 'Lying on the ground', 2020, steel, textile, clay, rope, spray paint, plexiglass, found objects

puistasin juuksed tuulde
üle sõjaväelennuvälja

nagu kremeeritud keha tuha

tuulde lendas
soov olla tüdruk, kes sulle meeldib

ajan end turri
nüüd on iga puudutus
vastukarva

Piret Karro, 'Empty space', 2020, notebook

Laura Põld, 'Shedding skin', 2020, steel, textile, clay, rope, plexiglass, ceramics, spray paint

Laura Põld, 'In a silent room: On some things that live among us', 2020, drawings

[EE]

Näitus “Ajan nahka” Vaal galeriis toob ühte ruumi Laura Põllu kohaspetsiifilise installatsiooni, joonistused ja keraamika ning Piret Karro luule- ja proosatekstid ja fotod märkmikeseeria formaadis.

„Ajan nahka” viitab muutumisele, karastumisele ja eneseloomise vajadusele. Taustsüsteemi Põllu ja Karro omavahelisele dialoogile andsid selle aasta sündmuste käigus kehtestatud liikumispiirangud, eriti nendega seoses teravalt välja joonistunud praktilised küsimused elupaikade ja kooselu-konstellatsioonide ning ka kultuuriinimeste ellujäämisstrateegiate kohta.

Näitus vaatleb, kuidas töised struktuurid – institutsioonid, mis pakuvad lühiajalisi töövõimalusi, hariduskraadi, stipendiumit või residentuurikohta – määravad ka selle, kellega oma koduruume jagame, kellega koos hommikukohvi joome ja teel vannituppa kokku põrkame. Tihtipeale pole see elukaaslane, vaid juhuslikud korterikaaslased, kes pidevalt vahetuvad. Intsitutsionaalne prekaarsus loob ka intiimsuse prekaarsust. Uues kohas tekkinud lähisuhteid saab kogeda vaid ajutiselt, kuni tuleb kinni haarata järgmisest töövõimalusest teises asukohas. Näitusel avatakse seda olukorda just kunstnike ja kultuuritöötajate perspektiivist.

Piret Karro tekstid on otsekohesed ja annavad edasi Ida-Euroopa realismi. Ta kirjutab rõhukas-reljeefses vabavärsis intiimsusest ja vägivallast ning keha ja ruumi suhetest, sh trajektooril Tallinn – Berliin – Budapest.

Laura Põld kõneleb metall-ehitiste, põletamata saviplaatide, pliiatsijoonistuste ja keraamiliste maalide kaudu ettevaatlikult millestki, mida võib seostada rituaalsete ruumiloomepraktikatega ja sunniga mingil moel süstematiseerida ümbritsevat kaost, jälgides lihtsaid objekte enda ümber.

Autorid kutsuvad ruumis aega veetma, Piret Karro märkmikke sirvima ja Laura Põllu installatsiooni sisenema.